Te mata’i NAT : Fa’aarara’a mata’i rorofa’i i te mau motu Tōtaiete

Publié le

I roto i te 48 hora, e ro'ohia te mau motu ni'a 'e raro mata'i i te mata'i NAT. 'Ua fa'aoti te Tōmitēra teitei e tu'u i teie mau motu i ni'a i te fa'aarara'a mata'i rorofa'i, i teie nei mahana piti. Tīa'ihia ra, te ua 'e te mau vāve'a tae atu i te 5 meterea i teitei i te pae raro mata'i mai mahana toru po'ipo'i 'e tae atu i te pō, hou tō ni'a mata'i a fa'aruru ai.

Piahia i te 06/02/2024 à 17:58 - Fa’arava’ihia i te 06/02/2024 à 17:58

I roto i te 48 hora, e ro'ohia te mau motu ni'a 'e raro mata'i i te mata'i NAT. 'Ua fa'aoti te Tōmitēra teitei e tu'u i teie mau motu i ni'a i te fa'aarara'a mata'i rorofa'i, i teie nei mahana piti. Tīa'ihia ra, te ua 'e te mau vāve'a tae atu i te 5 meterea i teitei i te pae raro mata'i mai mahana toru po'ipo'i 'e tae atu i te pō, hou tō ni'a mata'i a fa'aruru ai.

Mata’i NAT : Te nu’ura’a i ni’a i te tahua Liveblog

Te fa’atata mai ra te mata’i NAT i te mau motu Tōtaiete. ‘Ia au i te mau mitora’a nō te reva, e tae mai i roto i te ārea 48 hora, te tumu ia te Tōmitēra teitei i tu’u ai i te mau motu ni’a ‘e raro mata’i i raro a’e i te fa’aarara’a mata’i rorofa’i. Nō te mau motu raro mata’i, e tanohia atu i teie mahana toru, te mau motu ni’a mata’i i te mahana toru i te pō e tae atu i te mahana maha.

« E piri roa ‘o NAT ia Mopelia i teie mahana piti, e tamau noa atu tōna tere i te pae ‘apato’a o te mau motu raro mata’i e haere roa atu ai i te mau motu ni’a mata’i », i te reo o Météo France.

  • Parau fa’aarara’a mata’i rorofa’i nō te mau motu ni’a ‘e raro mata’i.
  • Te tāmau noa ra ā te parau fa’aarara’a mata’i rorofa’i i Mopelia, Manuae/Scilly, i Motu One/Bellingshausen
  • ‘Ia vai ara noa tō te pae Tuamotu.
  • ‘Opani te mau fare ha’api’ira’a ato’a i ni’a e raro mata’i i te mahana toru 7 nō fepuare.

A ta’a noa atu i te mata’i NAT, te fa’aruru ato’a ra tō Tōtaiete i te vero ua ‘e te mata’i pūai teie e he’e noa atu ra i te pae Tuamotu.

TE MAU PARAU ARAIRA’A

  • Ha’aputu te pape inu, te mā’a ‘e te mau rāve’a rū ;
  • ‘Ia vai ineine te mau moiha’a nō te tāta’ira’a ;
  • Hi’opo’a i te fāito o te mau punu fare, te mau ‘opani ‘e te mau ha’amāramarama ;
  • Fa’aharu te mau nūmera niuniu rū ;
  • ‘Eiaha e haere nā te moana ‘e ‘aore ra nā te pae ‘anavai ;
  • ‘A fa’aro’o tāmau i te mau parau ‘āpī.

TNTV

Parau 'āpī hōpe'a